Naha kuivus on sagedaseks talviseks probleemiks. Kuiv nahk tekib niiskusesisalduse vähenemise tõttu marrasknahas. Talvine külm ja kuiv õhk kahjustavad marrasknaha loomulikku kaitsebarjääri: vedeliku kadu sarvkihis põhjustab mikropragude teket, mille kaudu sisenevad nahka ärritavad ained ja allergeenid, tekib põletik ja sügelus.
Eriti tundlikud on väikesed lapsed, nende marrasknahk on õhem, veerohkem ja kuivem, kuna rasunäärmed ei ole veel täielikult välja arenenud.
Ka mitmed nahahaigused nagu atoopiline dermatiit, psoriaas ja käte ekseem, mille juhtivaks sümptomiks on naha kuivus, ägenevad just külmal aastaajal.
Kuidas oma nahka kaitsta?
Talvel peaks pöörama rohkem tähelepanu naha regulaarsele kreemitamisele, talvised baaskreemid peaksid olema rasvasema konsistentsiga. Nad aitavad taastada marrasknaha kaitsebarjääri, kattes naha õlise kihiga ja takistades niiskuse kadu sarvkihist. Vältima peaks liiga sagedasi veeprotseduure, liiga kuuma vett ja aluselisi pesuvahendeid. Pärast basseinis ujumist tuleks nahk loputada ja kohe kreemitada.
Külma ilmaga ei ole soovitav pärast pesu ja kreemitamist vähemalt pool tundi välja minna. Seda peaks silmas pidama ka näo- ja kätekreemi kasutamisel.
Külma mõju imikutele ja väikelastele
Väikelapse näole võiks niisutavat kreemi määrida pärast jalutuskäiku. Külmakaitsekreemid vähendavad küll teoreetiliselt vee aurumist ja soojakadu, kuid samas suurendavad ka marrasknaha veesisaldust ja võivad sellega külmakahjustuse teket soodustada. Tähtis on valida külmale ilmale sobiv riietus ja õues viibimise aega lühendada.
Külma toimel võivad imikute ja väikelaste põskedele tekkida 48-72 tundi hiljem punased valutud tihked sõlmed, tegemist on nahaaluse rasvkoe põletikuga. Tekib kergemini lastel, kuna nende nahas on kõrgem küllastunud rasvhapete kontentratsioon. Nahk paraneb mõne nädalaga, ravi ei ole vajalik, kuid edaspidi tuleb vältida pikemat kontakti külmaga.
Mis on külmaurtikaaria?
Külmaurtikaaria ehk nõgestõbi on naha reaktsioon külmale, mis avaldub külma ilmaga pikalt väljas viibides, näiteks talvespordi harrastajatel, aga ka ujumisel külmas vees, konditsioneeriga ruumis viibides või isegi külma jooki rüübates.
Külmaga kokkupuutunud kehaosadel, sagedamini näol, kaelal ja kätel tekib sügelev kublaline lööve. Sümptomid algavad varsti pärast temperatuuri järsku langust, tavaliselt siis kui temperatuur on alla 4 kraadi C, aga mõnel juhul ka juba kõrgema temperatuuri juures, eriti niiske ja tuulise ilmaga.
Kokkupuutel külma joogi või jäätisega võib tekkida huulte, keele või kõri turse. Hoides käes külmi esemeid, näiteks võtmeid või külma jooki võib tekkida kätel turse ja sügelevad kublad.
Naha soojenedes sümptomid ägenevad ja püsivad mitu tundi.
Miks ja kellel külmaurtikaaria tekib?
Ei ole täpselt teada, mis külmaurtikaariat tekitab. Külma ärritusel tekib allergiline reaktsioon, mille käigus vabaneb histamiin, sattudes vereringesse, põhjustabki sümptomid nagu naha punetus, turse ja sügelus, harva võib tekkida süsteemne ehk kogu keha reaktsioon, mida nimetatakse anafülaksiaks. Sagedasemaks põhjuseks on ujumine külmas vees, mis võib põhjustada tugeva vererõhu languse, teadvuse kao ja uppumise.
Külmaurtikaaria võib alata igas vanuses, sagedamini tekib lastel ja noortel inimestel vanuses 18-25 aastat. See võib olla seotud eelnevalt põetud viirusinfektsiooniga või olla mõne muu haiguse sümptomiks.
Kaua haigus kestab ning kuidas seda vältida?
Haigus võib kesta kuid või aastaid, enamasti siiski mööduvad sümptomid keskmiselt 5 aasta pärast. Sellegi poolest on need sümptomid väga stressi tekitavad.
Harva esinev kaasasündinud perekondlik külmaurtikaaria kestab kogu elu. Iseloomulik on raskem haiguspilt, nõgeslööve tekib üle kogu keha, kaasnevad gripilaadsed sümptomid.
Külmaurtikaaria vältimiseks tuleb kaitsta ennast järsu temperatuuri languse eest, vältida külma õhku ja vett, jääkülma jooki ja toitu, hoida käed, jalad ja nägu soojad.
Allergia sümptomite leevendamiseks võib võtta antihistamiinseid ravimeid. Raskemal juhul pidada nõu arstiga.
Ene Mäestu
Dermatoloog