Desinfitseerimine on seoses koroonaviirusega saavutanud uue tähtsuse. Kui varem seondus see eelkõige haiglaruumide või arstlike protseduuridega, siis nüüd on desinfitseerimisest saanud avalikes ruumides tavapärane kohustuslik osa.
Mis on desinfitseerijad?
Tegemist on enamasti suure alkoholisisaldusega keemilistest ühenditest koosnevate vedelike või geelidega, millel on baktereid ja viiruseid likvideerivad omadused. Praegusest olukorrast tingitud desinfitseerimisvahendite suur nõudlus on toonud turule ka kontrollimata tooteid, mille viiruse inaktiveerivates omadustes ei saa täiesti kindel olla. Eestis registreeritud isikukaitsevahendite tootjad leiad SIIT. Arvatakse, et desinfitseerimiseks sobib ka lihtsalt viin. Paraku aga võib viin vaid viirusorganismide aktiivsust pärssida, kuid ei pruugi neid likvideerida. Puhasaine ja valmissegu toime võib erineda kuni 100 korda.
Kuidas mõjub desovahend nahale?
Sage desinfitseerimisaine kasutamine võib kahjustada naha kaitsebarjääri. Seda eelkõige neil, kel ka muudel põhjustel on nahk pideva väliskeskkonna kahjustava mõju all. Naha kaitsebarjääri nõrgestamine pikema aja vältel võib omakorda viia püsivama lööbe-, dermatiidi ja ekseemi väljakujunemiseni, mille kontrolli alla saamine on juba pikaajalisem protsess. Kahjustuse ilmnemisel pöördu meie nahaarsti poole, kellega on võimalik hetkel ka kodust lahkumata videokonsulteerida MinuDoc platvormi kaudu.
On selge, et paljudes olukordades on desinfitseerimisvahendi kasutamine kiireim, kui mitte ainus viis vältimaks ohtlike nakkuste levimist käte kaudu. Seega olukorras, kus puudub võimalus kasutada vett ja seepi, on kõige mõistlikum kasutada käte desovahendit. Sellega tuleks käed ühtlaselt sisse hõõruda ja õhu käes kuivada lasta, vältides nii nakkuste kõige tüüpilisemat edasikandmise viisi. Õnneks ei ole praegustes tingimustes põhjust just kuigi tihti külastada avalikke kohti, seega mõned korrad päevas vahendit kasutada enamasti nahale liiga ei tee.
Võimalusel eelista ikka kätepesu!
Käte puhastamiseks on nahasõbralikum meetod vee ja seebi kombinatsioon, millega on lisaks haigustekitajatele võimalik eemaldada ka mustuse osakesed. Hellaks kätepesuks ei tohiks vesi olla liiga kuum. Märgadesse kätesse hõõru seep või pesugeel ühtlaselt vähemalt 20 sekundi jooksul laiali. Vajadusel võib protseduuri korrata. Korralikuks pesuks tuleks eelnevalt eemaldada ehted ja kell.
Kasuta kreemi
Käte sage desinfitseerimine ja pesemine kuivatab, kahjustab ja ärritab õrna käenahka. Seetõttu on soovitatav pärast igat pesukorda käsi kreemitada. Ka vesi ja seep nõrgestavad naha kaitsebarjääri. Eriti kuivatava toimega on tükiseebid, mille pH on tulenevalt nende valmistamistehnoloogiast naha jaoks liialt aluseline. Kreemitades nahka koheselt hästiimenduva meelepärase kätekreemiga on võimalik pesemise kuivatavat mõju neutraliseerida. Kui päevasel ajal on kätekreemi olulisimaks märksõnaks kiire imendumine, siis õhtul enne magamaminekut võiks käed sisse kreemitada toitvama, näiteks looduslike õlidega rikastatud kreemiga.
Kadi Ristal
Dermatoveneroloog