Higistamine on igati normaalne organismi funktsioon. Higinäärmete ülesanne on termoregulatsioon ehk keha jahutamine, säilitades normaalset kehatemperatuuri aurustumise kaudu. Inimestel on ligi 4 miljonit higinääret ning need saab jaotada kaheks: eksokriinsed ja apokriinsed. Eksokriinsed higinäärmed paiknevad üle terve kehapinna ning eritavad lõhnatut selget vedelikku. Apokriinsed higinäärmeid on kehapinnal teatud piirkondades, milleks on kaenlaalused, genitaalide ümbrus ja ka peanahk ning rinnanibude piirkond. Need higinäärmed hakkavad higi nõristama puberteedieas. Apokriinsete higinäärmete produtseeritud vedelik on viskoossem ja samuti lõhnatu, kuid nahapinnal olevate normaalsesse mikrofloorasse kuuluvate bakterite laguproduktide koostoimel, tekitavad tugevat ja üldjuhul inimesele ebameeldivat lõhna.
Mis on liighigistamine?
Liighigistamine ehk hüperhidroos on seisnud, mille korral higinäärmed eritavad suurema hulga vedelikku kui normaalselt. Selle seisundi korral ei ole inimesel higinäärmeid arvuliselt rohkem kui tavaliselt, vaid vastuseks organismi stressile, nii füüsilisele kui emotsionaalsele, produtseerivad higinäärmed rohkem vedelikku, kui see on vajalik keha termoregulatsiooniks.
Liighigstamist saab jagada kaheks: primaarseks ja sekundaarseks. Primaarse liighigistamise korral on põhjus teadmata. See vorm esineb tavaliselt lokaalselt, näiteks kaenlaalustes, käelabadel, jalalabadel. Sekundaarse liighigistamise puhul on tegemist pigem generaliseerunud liighigistamisega, mis tekib teiste seisundite tagajärjel. Sel puhul peab ravima higistamist esile kutsunud haigust ja/või hormonaal- või närvisüsteemi tasakaaluhäireid.
Kuidas vältida ebameeldiva higilõhna teket?
Ebameeldiva higilõhna ennetamiseks ja vältimiseks on oluline igapäevane kehahügieen. Kaenlaaluste pesemiseks võib kasutada ka aeg-ajalt antibakteriaalseid seepe, kuid need seebid hävitavad ka nahapinna normaalse mirkofloora, mistõttu peaks vältima nende igapäevast kasutamist. Müügil on ka palju erinevaid deodorante ja antiperspirante lokaalse higistamise ja ebameeldiva higilõhna vähendamiseks. Enamlevinud on alumiiniumi ja teisi metallisoolasid sisaldavad tooted, milles leiduvad metallioonid põhjustavad distaalsete higinäärmejuhade ajutist sulgust. Lisaks kasutatakse adstrigentsed ehk kudesid kokkutõmbavad ained ja ka antikoliinerilised ained, mis vähendavad higinäärmete tööd.
Alumiinimkloriidi sisaldavad antiperspirandid on kasutusel olnud üle 80 aasta ning ei ole pika kasutamise korral inimesele ohtlikud. Neid on seostatud rinnavähi tekkega, kuid teaduslikud tõendid uuringute kohaselt seda seost siiski hetkel veel ei kinnita. Kasutamise lõpetades nahk uueneb ning sellega normaliseerub ka higinäärmete töö. Küll aga on täheldatud aastate pikkuse kasutamise järel higi nõristavate näärmete vähenemist/hävimist ja seega lokaalse higistamise vähendamist. Kehale see ohtlik ei ole. Kasutusel olevad looduslikud kristalldoedorandid sisaldavad samuti mineraalsoolasid, enamasti kaaliumsoolasid, kuid ka amuliiniumsoolasid.
Aga kui nendest meetmetest ei piisa?
Üldjuhul primaarse liighigistamise korral nendest vahenditest tõesti ei piisa. Minimaalse invasiivse protseduurina liighigistamise vähendamise efektiivseks ravivõtteks on botulotoksiin a süsted. Botulotoskiin on heaks kiidetud FDA poolt keskmise kuni raske liighigistamise vastase ravivõttena ning on kasutusel paljudes riikides üle maailma. Botulotoksiini toodavad bakterid (Clostridium botulinum) ning terapeutilises annuses blokeerib botulotoskiin a ajutiselt higinäärmeid reguleerivaid närvilõpmeid. Niimoodi väheneb süstepiirkonnas lokaalselt higi eritumine. Toime tekib kahe nädala jooksul ning kestab 6-9 kuud.
Higistamisvastaseid süste saab teostada nii kaelnaalustele, käe- ja jalalabadele ning ka peanahale. Vajadusel saab kasutada tuimestust, et protseduur oleks vähem valulik (nt peopesade, jalalabade puhul). Kõige levinumad kõrvaltoimed on kerge valulikkus ja väikesed sinikad süstekohtades; harva lihasnõrkus, mida pigem esineb hüperhidroosi vastaste süstete korral nt peopesades. Harvadel juhtudel esineb pikaaegse kasutamise järel ka botulotoksiin a vastaste antikehade teke, mis vähendavad selle toimet. Hüperhidroosi vastaseid süsteid teostavad Eestis erakliinikutes eriväljaõppe saanud arstid.
Millist tulemust oodata?
Heaks tulemuseks saab pidada kuni 50% higistamise vähenemist süste piirkonnas. Keskmiselt on tulemus 36-70% võrra vähenenud higistamine. Vastunäidustusteks on lokaalne infektsioon, perifeerse motoneuroni haigus, autoimmuunsed neuromuskulaarsed haigused. Samuti ka rasedus ja imetamine. Lisaks võivad potenseerida botulotoksiin a toimet ka paljud erinevad ravimid.
Higistamine kui keha normaalne funktsioon on vajalik termoregulatsiooni tagamiseks. Siiski võib põhjustada liigne higistamine ebameeldivaid olukordi elus. Ebameeldiva higistamise ja higilõhna vähendamiseks on erinevaid meetodeid alustades isiklikust hügieenist kuni lõpetades efektiivse higistamisvastase botulotoksiin a süsteteraapiaga, mis liighigistamise kui ka normaalse higistamise korral parandab inimese elukvaliteeti.
Dr Aet Köster
Esteetilise meditsiini arst
Esmakordselt ilmunud ajakirjas Tervis Pluss, aprill 2018