Päikeselised ilmad on saabunud, kuid siiski peaks enne randa tõttamist meelde tuletama päikesekaitse kolm peamist põhitõde.
Esiteks rõhutame, et päevitamine ei ole organismile vajalik. D-vitamiini vajaduse saab organism täidetud, kui viibida päeva jooksul õues – nägu, käsivarred ja sääred päikesele avatud – vaid 15 minutit. Liigne päevitamine kahjustab naha tervist suurendades nahavähi riski, tekitades põletust ning põhjustades naha enneaegset vananemist.
Teiseks – Jälgi, kus ja millisel kella ajal päikese käes viibid. Kõige ohtlikum on päike lõunamaades, ekvaatori lähedal. Vältima peaks keskpäevapäikest (kell 11-15). Kell 12 päeval on ultraviolettkiirgus 10 korda tugevam kui kell 9 või 15. Otsese päikese käes pole soovitav viibida üle paari tunni päevas.
Kolmandaks – tunne oma nahatüüpi. Naha klassifitseerimise standardi arendas välja Thomas B. Fitzpatrick 1975. aastal ja seda nimetatakse autori järgi “Fitzpatricku skaalaks”. Skaala aitab määrata, milline on inimese nahatüüp, kuidas nahk reageerib päikesele ning kui tugevat päikesekaitset valida.
Fitzpatricku skaalal eristatakse 6 nahatüüpi:
Harjutage nahka päikesega aeglaselt. Suve alguses sobib kõrgema faktoriga kaitsekreem. Näo päikesekaitsevahend peab vastama teie nahatüübile: normaalsele nahale sobib kreem või losjoon, kuivale nahale kreem, rasusele ja segatüüpi nahale emulsioon, geel või sprei. Kaitsekreem tagab kaitse ainult siis, kui teda kasutatakse piisavas koguses – täiskasvanule kulub kogu keha katmiseks kolm supilusikatäit kreemi.
Dr Ene Mäestu
Dermatoloog