Kulmude kortsutamine käib asjaliku inimese argielu juurde. Pikapeale tekib aga kulmude vahele vertikaalkorts (nn “kurjusekorts”) ja see muudab näoilme pisut kurjaks. Otsmiku horisontaalkortsud, mis on ühed esimesed vananemise ilmingud, tekivad samuti aktiivsest näomiimikast. Selliste kortsude raviks ja ennetamiseks on kõige tõhusam meetod botuliintoksiini süstid.
Juba aastaid on botuliintoksiini süstid olnud kõige levinum mittekirurgiline kosmeetiline protseduur maailmas. Nende populaarsuse põhjuseks on protseduuri lihtsus, ohutus ning head tulemused. Enamike küsitluste järgi on protseduuriga rahul üle 90% klientidest. Botuliintoksiin blokeerib lihaste töö mitmeks kuuks ja seeläbi vähenevad nahakortsud. Tänapäeval süstitakse botuliintoksiini nii, et säiliks minimaalne miimika – eesmärk on saavutada loomulik, kuid samas nooruslikum ja lõõgastunum ilme. Lisaks muutub botuliintoksiini toimel nahk siledamaks ja poorid väiksemaks. Uuringutega on kinnitust leidnud botuliintoksiini süstide positiivne mõju ka enesehinnangule ning meeleolule (Dayan 2010).
Nüüdseks juba aastakümnete pikkuse botuliintoksiini kasutamise järel on võimalik teha kokkuvõtteid ka kaugtulemuste kohta. Üks huvitavamaid uuringuid selles vallas pärineb aastast 2006 (Binder 2006), kus hinnati kahte 38-aastast identset kaksikut, kellest üks (parempoolne) oli 13 aastat saanud regulaarselt botulotoksiini süste ja teine kaksik (vasakpoolne) ainult paar korda. Kas märkate erinevust?
Foto: Arch Facial Plast Surg. 2006;8(6):426-431.
Dr Siim Schneider
Neuroloog