Hoolimata kaitsevahenditest võib päikesepõletus ikkagi tekkida, kui jääte päikese kätte liiga kauaks. Minge varju kui märkate esimesi põletuse tundemärke nagu kipitus, sügelus, punetus. Paraku tekivad esimesed sümptomid alles 4-8 tundi pärast päevitamist, maksimaalsed nähud reeglina alles 12-36 tunni vahel. Tähtis on nahka jahutada, leevendust toovad mähised jaheda veega. Armastatud kodused vahendid nagu hapukoor ja jogurt ei oma peale jahutamise muud ravitoimet. Kuna piimatoodetes leiduvad bakterid võivad põhjustada infektsiooni, on soovitav neid mitte kasutada. Vältima peaks ka losjoone, kreeme ja geele, mis sisaldavad lõhnaaineid või anesteseerivaid vahendeid, mis võivad nahaärritust suurendada. Kasutada võib hüdrokortison kreemi, kummeli ja aloe vera produkte, mis omavad põletikuvastast toimet. Ulatusliku punetuse korral soovitatakse kohe sisse võtta 1000 mg aspirini, tähtis on palju vedelikku juua. Harva esinevad üldsümptomid nagu iiveldus, peavalu, palavik ja külmavärinad. Kui te päikest väldite, paraneb päikesepõletus mõne päevaga ise. Raskemal juhul tekivad villid, millele järgneb naha koorumine ja võib kesta nädalaid kuni nahk täielikult taastub. Pärast koorumist tekkiv uus nahk on õhuke ja päikesele eriti tundlik.
Beebi ja väikelapse päikesepõletust ning rasket villidega päikesepõletust peab ravima arst.
Üksik päikesepõletus kui äge nahakahjustus on ebameeldiv ja valus kogemus, kuid ei ole ohtlik. Mõtlemapanevaks on aga aastatepikkuse liigse ultraviolettkiirguse tagajärjed. Sagedasemaks tagajärjeks on naha enneaegne vananemine, nahk muutub õhukeseks, tekivad pigmendilaigud, kiireneb kortsude teke ja suureneb nahavähi risk. Teada on, et solaarium ei sobi loomuliku UV-kiirguse alternatiiviks, ei ole olemas ultraviolettkiirgust, mis teeb naha pruuniks, kuid nahakahjustust ei põhjusta!
Dr Ene Mäestu
Dermatoloog