Soovimatutest karvadest vabanemiseks on laserepilatsioon ja fotoepilatsioon ülimalt mugavad. Kui läbid kogu kuuri, vabaned hea õnne korral karvadest lõplikult või vähemalt piirad karvaeemaldusprotseduuride arvu korra-paarini aastas. Kord kuus vahatamisega ei anna võrreldagi! Aga kuidas fotoepilatsioon päriselt toimib? Ja kas kodused fotoepilaatorid annavad sama tulemuse? Selgitab Medemis Clinicu esteetilise meditsiini õde Mari-Liis Sootalu.
Karvaeemalduseks on olemas kaks põhilist viisi – depilatsioon ja epilatsioon. Depilatsiooni puhul eemaldatakse karv naha pinnalt, epileerimisel aga täies ulatuses ehk naha seest kaob ka karvasibul.
Nii laser- kui ka fotoepilatsioon eemaldavad karva samuti täies ulatuses. Ainus vahe seisneb selles, mis täpselt karvale mõjub – laserepilatsioonis mõjub karvasibulale laserimpulss ja fotoepilatsioonis tugev valgusimpulss (IPL ehk intensiivne pulseeriv valgus). IPL-seadet nimetatakse küll samuti laseriks, mistõttu laserepilatsioon ei ole ehk päris vale öelda, aga karva mõjutav impulss on siiski erinev – kas laser või valgus.
Karvaeemalduse seisukohalt toimivad nii valgus kui ka laser sama efektiivselt. IPL-meetod ehk fotoepilatsioon on siiski eelistatud, sest valguslained on erineva pikkusega ja nii saab epileerida eri sügavusel kasvavaid karvu. Samuti on laseri miinuseks väga kitsas töödeldav ala. IPL-seade mõjutab korraga suuremat nahapinda, mis muudab karvaeemalduse protseduuri kordi ja kordi kiiremaks ja efektiivsemaks.
Medemises on karvaeemalduseks kasutusel peamiselt IPL-meetod: fotoepilatsiooniks kasutame kõige sagedamini Nordlys by Ellipse fotolaserit. Sel on kasutusel unikaalne Square Pulse tehnoloogia, mis tagab energia ühtlase intensiivsuse kogu impulsi jooksul. Tänu seadme võimsusele toimub protseduur oluliselt kiiremini ning teiste IPL seadmetega võrreldes on vaja ka vähem kordusprotseduure.
Kuidas fotoepilatsioon toimib?
Karv eemaldatakse nii laser- kui ka fotoepilatsioonil selektiivse fototermolüüsi põhimõttel. Fotolaseri genereeritud 600–1100 nm lainepikkusega valgus juhitakse läbi kvarts- või safiirklaasi nahale, kus fotoimpulss neeldub karvakeses sisalduvas melaniinis. Neeldudes muutub valgusenergia kuumuseks ning kahjustab seestpoolt karvafolliikuli rakkusid, häirides karva kasvu, sundides karva puhkefaasi või kahjustades seda lõplikult, nii et karv ei kasvagi tagasi.
Neeldumise eelduseks on piisav kontrast naha- ja karvatooni vahel – just seepärast ei ole fotoepilatsioon mõjus blondide, hallide, punakate ega valgete karvade eemaldamiseks. Parima tulemuse saavad need, kel on hele nahk ning tumedad karvad. Teadusuuringud näitavad, et fotoepilatsiooni kuuriga saab edukalt eemaldada kuni 90% karvadest.
Edukas karvaeemaldus tähendab, et ihukarvade kasvutsükkel peatub või siis kasvavad karvad tagasi n-ö minimaalsena – tumedad, tugevad karvad muutuvad udukarvaks ehk nn vellus-karvadeks. Vellus-karvad on väga peened, pehmed, heledad ja praktiliselt märkamatud karvad, mis tekkivad juba lapsepõlves ning katavad enamikku keha, sh piirkondi, mida tavaliselt peetakse karvavabaks (nt laup, silma ülalaug, kiilas pealagi).
Mis karvaga täpselt juhtub, sõltub seda mõjutanud valgusimpulsi tugevusest ning hetkest, millal see karvanääpsu tabab. Kui suudame piisava valgusvõimsusega mõjutada aktiivses kasvufaasis ehk anageen-faasis karva, mil karvajuur on tihedas ühenduses karvapapilliga (mis varustab karva toitainetega), kahjustame korraga mõlemat, nii et see folliikul ei suuda enam järgmist karva kasvatada. Juuksefolliikul kahaneb ning jääb alatiseks telegeen- ehk puhkefaasi. Just see on see, mida soovime fotoepilatsiooniga saavutada!
Kui tabame juuksekarva katageeni- ehk vahefaasis, mil ta on aktiivse kasvu lõpetanud ja hakkab välja kukkuma, ei ulatu fotoimpulss karvapapilli kahjustama, sest karvasibul ei ole enam papilliga ühenduses. Sama toimub ka ebapiisava võimsusega fotoepilatsiooni puhul – termokahjustus mõjub küll karvasibulale ja folliikulile ning sellest piisab, et karv katageeni-faasi sundida, aga karvapapilli lõplikuks kahjustamiseks jääb sellest väheks. Karv langeb 10 päeva jooksul küll välja, nii et nahk muutub siledaks, aga kahjustus pole piisav, hakkab folliikulis peagi uus karv arenema ning kasvab endisel kujul tagasi.
Kuidas töötavad kodused IPL-seadmed?
Koduseks kasutuseks mõeldud fotoepilaatorid toimivad samal selektiivse fototermolüüsi põhimõttel nagu salongi IPL-aparaadid. Vahe on vaid selles, et need on kliiniku seadmetest oluliselt väiksema võimsusega ja vähem reguleeritavad. See omakorda tähendab, et tulemuse saavutamiseks on vaja palju rohkem vaeva näha. Esiteks on seadme töötempo aeglasem ning teiseks on võimsus turvalisuse huvides piisavalt väikeseks keeratud.
Nagu eespool kirjeldasime, on võimsus aga karvaeemalduses võtmeküsimus. Väiksem võimsus tähendab, et me ei pruugi ulatuda karvapapillini, mistõttu karvaeemalduse mõju võib jääda ajutiseks. Püsivalt karvavaba nahk on küll ka koduse seadmega võimalik, aga selleks on vaja teha oluliselt rohkem korduvaid karvaeemaldusi.
Salongis piisab karvavabaduse saavutamiseks tavaliselt 4–8 kuurist iga 4–6 nädala tagant. Korduvad protseduurid on vajalikud ennekõike seetõttu, et kõik karvad anageen-faasis kätte saada ning igavesse telegeen-faasi sundida. Kodused seadmed ei ole vähemalt täna veel piisavalt võimsad, et karvapapilli piisavalt kahjustada. Küll aga suudavad nad väga edukalt kahjustada karvasibulat ning sundida karva katageen-faasi, mistõttu see paari nädala jooksul välja kukub.
Püsiv karvaeemaldus on siiski ka koduse seadmega võimalik, aga see vajab püsivust. Iga kord,kui nahka töötleme, karvafolliikuli kahjustused süvenevad ning lõpuks muutub see piisavalt nõrgaks, et ei suuda enam uut karva kasvatada. Väidetakse, et kulub kuni 12 protseduuri iga 1-2 nädala tagant, et nahk päris puhtaks saada.
Ka hiljem ei tohi pikki pause sisse jätta, sest muidu tulevad karvad tagasi. Uuringud on väitnud, et vähemalt aasta tuleks kord 4 või 6 nädala jooksul soovitud kehapiirkondi töödelda, et karvasibulad hävineksid, seejärel peaks piisama paarist korrast aastas.
Millist karvaeemaldusmeetodit siis eelistada?
Igal meetodil on plussid ja miinused. Kui soovid kestvat tulemust, sind ei häiri vahepeal kasvavad karvakesed ning oled valmis püsivalt aega investeerima, sobivad vahatamine ja kodused epilaatorid. Kui tahad kiiret ja kohest tulemust, jää kreemide või raseerimise juurde. Täiesti muretu ja karvavaba elu aga tagab vaid laser- või fotoepilatsioon.
Siiski on oluline märgata, et IPL-karvaeemalduse tulemus ei pruugi igaveseks kestma jääda. Osa kahjustunud folliikuleid võib aja jooksul taastuda ning see võib juhtuda isegi aastaid pärast protseduure. See sõltub hormoonidest, geneetikast ja paljudest teistest individuaalsetest asjaoludest, mida nüüdisteadus ei suuda lõpuni selgitada. Kordusprotseduure võib seega vaja minna ka hiljem, küsimus on lihtsalt nende sageduses – see on professionaalse protseduuri puhul väiksem, aga lõplikult ei saa seda keegi ennustada.
Kas teha fotoepilatsiooni kodus või kliinikus, on igaühe valik. Asja lihtsustamiseks on allpool ülevaatlik tabel.
| Mida võrdleme? | Kliinikus | Kodus |
| Epilatsioonide graafik | 4–8 protseduuri iga 4–6 nädala järel | 4–12 iganädalast protseduuri või 4–5 protseduuri iga 2 nädala tagant ning seejärel 8–11 igakuist kordusprotseduuri |
| Kokku protseduure | 4–8 | 15–20 |
| Tulemused on näha | Isegi pärast 1 protseduuri, kindlasti 2–3 protseduuri järel (1-2 kuud) | 3–6 protseduuri järel (1-2 kuud) |
| Kogu ajakulu | 8 kuud | 12 kuud |
| Tulemus aasta hiljem | Kuni 90% karvadest hävinud | 50–80% karvadest hävinud |
| Mugavus | Vajad vaid aega, muu jääb spetsialisti hooleks | Vajad aega ning võimalusel ka kedagi abiks, kui soovid töödelda raskesti ligipääsetavaid piirkondi (reietagaküljed, bikiinipiirkond, alaselg, tuharad) |
| Turvalisus | Kliiniku seadmed on põhjalikult läbi testitud ja litsentseeritud meditsiinilised laserid. Nendega töötavad vähemalt Medemises ainult meditsiiniharidusega ja vastava koolituse läbinud spetsialistid, kes oskavad vastavalt Su nahatoonile, karvadele ja töödeldavale piirkonnale valida õige töörežiimi ning nõustada Sind kõigi protseduuriga seotud ohtude ja riskide teemal. | Väike risk jääb, aga üldiselt on kodused seadmed ehitatud ohutuks. Meditsiinitöötaja pilku ja kogemust asendavad nahatooniandurid, erinevad otsikud, kontaktiandur jpm. Erinevuseks on see, et kui meditsiinilised laserid peavad vastama rangetele rahvusvahelistele nõuetele, siis kodustele IPL-aparaatidele seavad nõuded sisuliselt vaid tootjad ise. |
| Kõrvalnähud | Kõrvanähud on korraliku ettevalmistuse saanud spetsialisti puhul harvad. Esineda võib põletust, ville, ajutist pigmentatsiooni muutust. Mida tumedam on nahk (päevitunud, isepäevituvate kreemidega töödeldud, loomulikult tume nahk), seda kõrgem on risk | Samad kõrvalnähud nagu professionaalsete seadmete puhul. Kallimates seadmetes on sisseehitatud nahatooni andur, mille ülesanne on nahakahjustust minimeerida. Kõige suurem risk on kasutaja käitumine – nt töödeldud naha paljastamine päikesele, ühe nahalapikese korduv töötlemine jne. |
| Valulikkus | Kuumatunne ja kerge ebamugavus on normaalne, aga valus ei tohiks protseduur olla. Kliendi tagasiside on väga oluline! Kui tunned ebamugavuse piiri ületavat valu, anna meditsiinitöötajale kohe teada. | Kuumatunne on normaalne, ebamugavus samuti, aga valus ei tohiks olla. Kui on valus, tuleb valida vähem võimas töörežiim. |
Väga oluline on enne fotoepilatsiooniga alustamist viia end kurssi ka vastunäidustustega (rasedus, imetamine, aktiivne herpes, tätoveeritud nahk, teatud ravimid jne) – need kehtivad nii koduse kui ka professionaalse fotoepilatsiooni puhul. Kliinikus saad enne fotoepilatsioonile tulekut broneerida esteetilise meditsiini õe konsultatsiooni, et välja selgitada, kas protseduuri ikka tohib teha. Meditsiinispetsialist uurib Sinu elustiili ja naha seisukorda ning saate koos otsustada, kas protseduur on sobilik.