Nahanäsad ehk pehmed fibroomid
tekivad piirkondadesse, kus esineb naha hõõrdumine – kaela külgpindadele, kaenlaalustesse, kubemevoltidesse, vahel tekivad ka silmalaugudele. Naha värvi või pruunid väikesed pehmed sõlmekesed on nahale kinnitunud varrekesega. Sageli on neid kümnete kaupa. Tüli tekitavad nad raseerimisel või kui takerduvad kaelaehetesse. Varrekese keerdumisel võib verevool katkeda ja sõlmeke võib tundide või päevadega muutuda sinakasmustaks.
Seborroiline keratoos
on pigmentneevuste kõrval kõige sagedasem healoomuline nahamoodustis. Tavaliselt tekib neid hulgi ja nad võivad paikneda kõikjal – näol, peanahal, kehal, jäsemetel, kuid enam päikesele eksponeeritud piirkondades. Moodustise välimus varieerub sõltuvalt naha piirkonnast ja elemendi vanusest – karedast roosakasbeezikast naastust kuni mustja näsalise sõlmeni. Mõnikord võib keratoos rindade all või kubemevoldis hakata hõõrdumise tagajärjel punetama ja sügelema.
Pigmentneevused ehk sünnimärgid
Võivad olla kaasasündinud või omandatud, neid tekib juurde kogu lapse- ja noorukiea vältel ja naistel raseduse ajal. Tavaliselt on 30.eluaastaks inimesel keskmiselt 20-30 neevust, alates keskeast hakkavad nad tasapisi taandarenema. Atüüpilised neevused on ebaregulaarse kuju ja värvimustriga neevused, mille suurus on üle 5mm ja neid tuleks jälgida, kuna nad omavad suuremat pahaloomustumise riski. Kaasasündinud pigmentneevused esinevad juba lapse sündides või tekivad varsti pärast sündi. Nad on omandatud neevustest suuremad.
Dermatofibroom
on sage healoomuline nahamoodustis, roosakaspruunikas kõva sõlmeke esineb sagedamini naistel säärtel. Arvatakse on tegemist on fibrootilise reaktsiooniga traumale või putukahammustusele. Sõlmekese pruunikas värvus võib olla kosmeetiliselt häiriv.
Tavaline tüügas
esineb sagedamini lastel ja noortel inimestel labakätel, jalataldadel, näol. Tekitajaks on inimese papilloomiviirus.
Talla all kasvab soolatüügas sellele toimiva surve tõttu naha sisse, on ümbritsetud sarvestunud rõngaga ja tekitab valu.
Konnasilm
on naha sarvkihi paksend, mis tekib hõõrdumise või muu mehhaanilise koormuse kohtadesse. Lõplik paranemine toimub ainult siis, kui on likvideeritud selle põhjustaja (ebasobiv jalats, jala vale asend vms.)
