Naha vananemise ilminguid on võimalik edasi lükata kasutades päikesekaitsekreeme ja hüaluroonhapet sisaldavaid nahahooldustooteid. Esimeste kortsukeste ilmumisel on soovitav alustada biorevitalisatsiooniga, mis pindmisi kortsukesi väga efektiivselt eemaldab.
Noor nahk on sile ja elastne ning sisaldab suurel hulgal hüaluroonhapet. Naha noorus sõltub kollageeni, elastiini ja hüaluroonhappe sisaldusest. Hüaluroonhappe ülesanne on siduda vett, stimuleerida kollageeni moodustumist ja toota kehas elastiini. Just nende kiudude võrgustik annab nahale vetruvuse ja elastsuse. Ta suudab siduda oma kaalust kolm korda suurema koguse niiskust. Kollageensete, elastsete (elastiin) ja retikulaarsete (retikuliin) kiudude võrgustik annabki nahale vetruvuse ja elastsuse.
Hüaluroonhape aitab kaasa rakkude aktiivsele toimimisele (metabolismile), elustab rakkude juurdekasvu ja taastab naha sära ja pehmuse. Samuti aitab hüaluroonhape stimuleerida kollageeni moodustumist, muutes naha elastseks ning kaitstes seda UV-kiirguse eest. Olles looduslik ja igale nahale omane koostisaine, on hüaluroonhape allergiavaba.
Loomuliku vananemise protsessis hüaluroonhappe kogus meie kehas väheneb, täiskasvanutel on hüaluroonhapet isegi kuni 20 korda vähem kui lastel. See toob omakorda kaasa ka hüaluroonhappe molekulide väiksema veesiduvusvõime, mille tagajärjeks on naha õhenemine, kortsude teke ja muud vananemisele iseloomulikud ilmingud.
Enneaegse vananemise (kortsud, pigmendilaigud, jm) peamine põhjustaja on aga päikesekiirgus. Loomulikult mängivad rolli ka muud tegurid, nagu pärilikkus, stress ja kaasuvad haigused, kuid päikesekaitsel on väga suur tähtsus. UV-kiired lagundavad nahas kollageeni ja elastseid kiude ning takistavad uue kollageeni tootmist. Samuti kahjustavad UV-kiired rakkude DNA-d, tekitavad vabu radikaale ja ebanormaalseid sidemeid molekulide vahel. See põhjustab kortse, värvimuutusi ja tuhmi nahatekstuuri. Nahale mõjuvad kahjulikult päiksevalguse spektri UVB ja UVA kiired.
Päikesekiirtes sisalduv UVB-kiirgus põhjustab märgatava hüaluroonhappe languse nahas, pidurdades uue hüaluroonhappe teket ja põhjustades vananemist. UVA kiired on peamiselt süüdi naha fotokahjustuste (pigmendilaigud, kortsud, sarvkihi paksenemine, kuiv ja ketendav nahk, kollane ja tuhm jume, veresoonte laiendid põskedel, laienenud poorid) tekkes, mistõttu kaitse UVA eest on äärmiselt oluline! Nii UVA kui UVB-kiired soodustavad nahavähi ja melanoomi teket.
Naha elastsust ja niiskustaset on võimalik taastada
Hüaluroonhappe suurepäraseid omadusi kasutatakse ära kosmeetikas, olles koostisosaks paljudes kreemides ja seerumites. Noorendava efekti suurendamiseks kasutatakse ka süstemeetodit – hüaluroonhape viiakse väikeste süstidega naha sügavamatesse kihtidesse, kus see imendub ning aitab taastada naha niiskustaset ja elastset struktuuri. See protseduur, biorevitalisatsioon, tõstab väga efektiivselt naha niiskustaset ning aitab taastada vajalikke omadusi naha nooruslikkuse säilitamiseks. Protseduuri kasutatakse näonaha, kaela, dekoltee ja käte naha noorendamiseks.
Biorevitalisatsiooni soovitatakse:
- Kuiva näonaha puhul
- Vananeva naha puhul – naha kuivuses tekkinud pindmised kortsukesed, miimilised kortsud, väsinud nahk
- Enne ja pärast naha lihvimist või koorimist, samuti peale fotonoorendust
- Inimestele, kes on kaua olnud päikese käes, aitab tõhusalt ka solaariumite püsikliente
- Suitsetajatele
- Naistele, kes on lõpetanud lapse rinnaga toitmise
Pärast esimest protseduuri võib märgata, et naha seisund on oluliselt paranenud. Parima tulemuse saavutamiseks on soovituslik alguses teha protseduuri kolme korra kuurina 4 nädalaste vahedega. Tulemusena püsib nahk niisutatuna üldjuhul 3 kuni 6 kuud. Olenevalt vanusest ja elustiilist võib tulemus püsida ka kauem või vähem (näiteks suitsetamine ja liigne päikesevalgus võivad efekti toimeaega vähendada). Seejärel on soovitatav protseduuri korrata, et saavutada pikemaajaline tulemus.
Kõige olulisem on siiski fotokahjustusi vältida ning nahka kaitsta.
Päiksekaitse ei tähenda ainult kaitsekreemide kasutamist. Kaitsekreemid on vaid üks osa programmist, kuhu kuulub ka päikese vältimine tipptundidel (11-15), päikseprillide, kaitsva riietuse ja laiema äärega peakatte kandmine.
Päikseblokaator (SPF vähemalt 30) tuleb siiski peale kanda alati, kui viibida väljas (ka pilvistel ilmadel), kuna lihtsalt varju hoidmisel või kübara kandmisel võib peegelduda tagasi üle 1/3 UV-kiiri. Samuti laseb akna- või autoklaas läbi suure osa UVA-kiiri, mistõttu hästi valgustatud ruumis või autos viibides kasutage alati laia spektriga päikseblokaatorit. Päikesekaitsevahendi võib kanda oma näokreemi peale ja jumestuse alla. Samas ka osad jumestuspõhjad sisaldavad SPF kaitset, kuid sel juhul tuleb jälgida, kas kaitsefaktor on piisav.
Organismi jõuvarude taastamiseks ehk eelkõige D-vitamiini vajaliku koguse sünteesimiseks piisab lühiajalistest päikesevannidest (u 15 min päevas) – pole vaja lõputult päevitada.
Kristel Kaur
Kliiniku juhataja