Eveliis külastas meid esimest korda 2018.aastal, kui allavajunud silmalaud talle muret tegid. Tehtud sai silmalaugude operatsioon ning otsmiku botuliinisüstid ja fotonoorendus. Viimased kaks on protseduurid, mida ta siiani regulaarselt tegemas käib.
Kui Eveliis kuulis, et alustame võimsa Fotona Starwalker laseriga tätoveeringute eemaldamist, jagas ta meiega, kuidas üks noorusajal tehtud tätoveering ka talle kimbutuseks on: “Ma olen seda tätoveeringu tegemist korduvalt kahetsenud. Mitmel põhjusel. Esiteks, ma ei ole tätoveeringuinimene. Mulle ei meeldi tegelikult tätoveeringud üldse. Teiseks on mu tätoveering tähenduseta. Kolmandaks on see aja jooksul nii tuhmunud, nii et lisaks sellele, et see on mõttetu, on see ka kole”.
Hirm valu ees
Muidugi kutsusime kohe Eveliisi protseduurile, et soovimatu tattoo unustada. Kiiruga vastas Eveliis “jah”, kuid siis jõudis kohale hirm valu ees, mis Eveliisi otsust muutis. Käivad ju kuulujutud, et tegu valusama protseduuriga kui sünnitamine ja seda Eveliis uuesti tunda ei soovinud. “Kuna see on sellise koha peal, kust ma ise seda väga ei näe, siis 90% ajast mul ei ole meeleski, et see mul olemas on,” ütles ta.
Tipplaser
Meie spetsialistid selgitasid, et Medemis Clinicus on kasutusel kõige uuem ja tõhusam tipplaser, millega saab:
- tööd teha ülitäpselt ümbritsevat nahka kahjustamata,
- lühema aja jooksul sügavamatesse nahakihtidesse tungida,
- FracTAT® tehnoloogia abil kiirendada pigmendi osakeste eemaldumist.
See kõik tähendab kliendi jaoks vähemaid vajalikke kordi tätoveeringu eemaldamiseks ning sellest tulenevalt ka soodsamat kuurihinda.
Protseduurile
Lõpuks võttis Eveliis julguse kokku ning panime kirja tätoveeringu eemaldamise aja. Eveliis meenutab: “Mida lähemale protseduuri kuupäev tuli, seda rohkem ma kartma hakkasin. Nagu kohe päriselt. Auto ära parkides ja Medemise poole kõndides, tundsin ma päriselt, et ma kardan. Aga mis siis kui on väga valus? Või kartma hakkan ja loobun? Või… Mul käis peast läbi sada mõtet ja hirm aina kasvas.”
Meie nahaõde Kristel Kaur viis läbi Eveliisiga enne protseduuri konsultatsiooni, kus kinnitas, et kui Eveliis on juba IPL valgusravi ja operatsiooni läbinud, siis tätoveeringu eemaldust ei tasu karta. Eveliis mõtles selle peale: “Fotonoorendus ei olnud mu meelest üldse valus, pigem kohati ebameeldiv”.
Konsultatsiooni järel liikusime laseri ruumi, kus Eveliis tükk aega ootas enne kui lauale heitis. Ta sisestas endale: “See ei saa kuidagi olla hullem valu kui sünnitus. Ja selle olen ma ometi üle elanud. Lisaks teadsin ma ju ka, et usaldan end oma ala professionaalide käte alla, nii et mida karta.”
Esimesed emotsioonid
Kui Eveliis pikali läks lausus ta veel: “Tegelt on äge! Ma ületan oma hirmu. 19 aastat hiljem saan ma lõpuks sellest nooruse lollusest lahti.”
Esimese sammuna hakkas õde Kristel töötlema nahka spetsiaalse FracTat® laseriga, mis tekitab tugevat toksivat heli. “Olete Taska filme vaadanud? Need algavad nii, et mees taob kirkaga kive, eksju? Vot täpselt samasugune see heli esimesed kaks minutit oligi. Ei saa öelda, et oleks kõige meeldivam heli tõesti, kuid ma olin valmis tunduvalt ebameeldivamaks heliks ja oma vaimusilmas olin ma ette kujutanud, et tegu on heliga, mis kostab siis kui kalju sisse avaust puurima hakata. Valu oli vaevu tuntav. Kokku kestis see kõik umbes kaks minutit, sellele järges mõnus jahutav kompress,” meenutab Eveliis.
“Teine osa protseduurist oli juba tunduvalt vähem hirmutav, sest ma teadsin, et midagi hullu mind ees oodata ei saa. Tegelikult oli just see osa see, mis oligi ehk kõige tuntavama valuga, aga siiski ei julgeks ma seda nimetada valuks, pigem ebameeldivustundeks. “Öelge, kui teil on pausi vaja!” julgustas mind protseduuri läbi viiv õde ning juba järgmisel hetkel ütles ise, et nüüd ootab ees viis minutit pausi. Korraks jõudsin mõelda, et kas ma jätsin mulje, et mul on valus või ta kartis, et mul on valus, tegelikkus oli see, et teinegi osa sai läbi enne kui ma aru sain.
Kolmas osa protseduurist oli päriselt selline, et ma ei saanud enam arugi, et keegi midagi mu naha kallal tpimetab. Okei, liialdan natuke, muidugi ma tundsin, et keegi midagi teeb, aga ma kogu aeg mõtlesin, et millal ma siis päriselt midagi tundma hakkan, mingit torkimist nagu eelneva kahe osa juures. Enne kui jõudsin midagi tundma hakata, oligi selleks korraks kõik.”
Kui valus siis tegelikult oli?
“Valu oli vaevu tuntav. Täiesti uskumatu kui ilmaasjata ma olin hirmu tundnud ning tätoveeringu eemaldamist edasi lükanud aastaid. Teate kui elevil ja hea meel mul on, et ma lõpuks ometi olen sellest tätoveeringust vabanemas?”
Kui Eveliis sai ka sinu hirme vähendada ja soov tätoveeringu eemaldamiseks on, siis:
